Oled ehk isegi lapsele jutustanud loo, kus peategelaseks on tema ise. Piisab sellest, kui loos kõlab lapse enda nimi, ja tähelepanu on hetkega hoopis teine. „Kas see olen mina?” on sageli just see hetk, mil lugu muutub lapse jaoks päriselt isiklikuks.
Personaalne lasteraamat kasutab sama äratundmisrõõmu. Kui laps tunneb loos ära oma nime ja talle sarnaneva peategelase, ei jälgi ta enam ainult kellegi teise seiklust – ta saab ise olla selle loo keskmes. Uuringud personaliseeritud raamatute kohta on näidanud, et isiklikult tähenduslik sisu võib suurendada lapse kaasatust ning kutsuda esile rohkem spontaanset kõnet ja seoseid tema enda eluga
Kui laps tunneb loos ära iseenda, muutub lugu põnevamaks
Lapsed suhestuvad lugudega väga vahetult. Kui peategelase nimi on sama mis neil ja illustratsioonidel tegutseb neile sarnane laps, tekib äratundmine: „See olen ju mina!”
See väike detail võib muuta terve lugemiskogemuse. Lugu ei ole enam lihtsalt midagi, mida täiskasvanu ette loeb, vaid midagi, millega lapsel on isiklik seos.
Just seetõttu võib personaalne raamat muutuda ka selliseks, mida laps tahab ikka ja jälle vaadata, kuulata või hiljem ise lugeda. Mõnes uuringus on personaliseeritud raamatute lugemise ajal täheldatud rohkem lapsepoolset kõnet, pikemaid vestlusvoorusid ja rohkem seoseid lapse enda eluga.
Laps ei ole ainult nimepidi loos – ta on positiivne peategelane
Personaalse raamatu puhul on oluline ka see, millises rollis laps ennast näeb.
Nooki lugudes on laps positiivne ja oluline tegelane – ta tegutseb, avastab, lahendab olukordi ja viib loo edasi. Eesmärk ei ole lihtsalt lapse nimi valmis teksti sisse asetada, vaid anda talle päriselt keskne roll.
Kui laps näeb loos iseennast julge, hooliva, uudishimuliku või nutika tegelasena, võib see anda talle hea ja toetava lugemiskogemuse. Raamat ei pea lapsele ütlema, milline ta olema peab. Piisab sellest, et ta saab loos kogeda tunnet: mina suudan, mina olen oluline ja ka minu lugu väärib jutustamist.
Personaalne raamat võib muuta lugemise loomulikumalt köitvaks
Lugemishuvi ei teki käsu peale. Lapse jaoks peab raamatus olema midagi, mis teda päriselt kõnetab.
Ühe lapse tõmbab raamatu juurde naljakas tegelane, teise põnev seiklus, kolmanda kaunid pildid. Personaalses raamatus lisandub sellele veel üks tugev element – laps ise.
Kui loo keskmes on tema nimi ja talle sarnane peategelane, võib raamatu avamine tunduda vähem tegevusena, mida „peab tegema”, ja rohkem võimalusena minna tagasi enda seikluse juurde.
See ei tähenda, et personaalne raamat paneb iga lapse automaatselt lugemist armastama. Küll aga võib isiklik seos aidata tekitada huvi, mille najal sünnivad head lugemiskogemused.
Korduv lugemine ei ole lapse jaoks igav
Täiskasvanule võib sama raamatu kümnendat korda ettelugemine tunduda üsna tuttav, kuid lapse jaoks on kordamine loomulik osa lugemisest.
Tuttavas loos teab laps juba, mis järgmisena juhtub, märkab uusi detaile, oskab lauseid kaasa öelda ja saab keskenduda asjadele, mis esimesel korral märkamata jäid.
Personaalse raamatu puhul lisandub veel äratundmisrõõm. Laps teab juba ette, et see on tema lugu, ja just see võib olla põhjus, miks sama raamat uuesti riiulist välja võetakse.
Kui üks raamat saab lapse lemmikuks, ei ole see probleem, mida peaks kiiresti järgmise raamatuga lahendama. See on sageli hoopis märk sellest, et lugu on lapse jaoks tähenduslik.
Ühine lugemine toetab ka lapse keele arengut
Raamatu lugemise väärtus ei seisne ainult loos endas. Väga oluline on ka see, mis toimub lapse ja täiskasvanu vahel lugemise ajal.
Laps küsib küsimusi, nimetab pildil olevaid asju, arvab, mis võiks edasi juhtuda, või seostab loo mõne enda kogemusega. Selline vestlus muudab ettelugemise aktiivseks tegevuseks.
Uuringud ühise raamatulugemise kohta näitavad, et see võib toetada lapse suulise keele arengut ning pakkuda rikkalikku keskkonda uute sõnade, lausete ja jutustamisoskuse õppimiseks. Mõju sõltub muu hulgas sellest, kuidas koos loetakse ja kui aktiivselt laps vestluses osaleb.
Personaalsus võib sellele vestlusele veel ühe kihi lisada. Kui laps tunneb loos ära iseenda, tekib loomulikult rohkem võimalusi küsida: „Kas sina teeksid ka nii?”, „Kas see meenutab sulle midagi?” või „Mis sina järgmisena teeksid?”
Raamat võib olla korraga lugu, ühine hetk ja mälestus
Ühel hetkel vajab laps iga õhtu ettelugemist ja mõne aasta pärast loeb juba ise.
Personaalne raamat võib jääda sellest ajast eriliseks mälestuseks, sest sinna on sisse kirjutatud midagi, mis kuulus just sellele lapsele – tema nimi, talle sarnane peategelane ja sageli ka personaalne pühendus.
Seetõttu ei pea sellise raamatu väärtus lõppema hetkel, mil laps kasvab loo sihtvanusest välja. Mõni raamat jääb alles hoopis sellepärast, et meenutada aega, mil laps ise oli ühe väikese maailma kangelane.
Nooki raamatutes on laps päriselt loo keskmes
Nooki personaalsed lasteraamatud sünnivad Eestis. Lood kirjutab Eesti autor ning illustratsioonid loovad Eesti illustraatorid.
Iga lugu sünnib esmalt päris lasteraamatuna – oma süžee, tegelaste, maailma ja illustratsioonidega. Alles seejärel lisandub personaliseerimine, mille kaudu saab konkreetne laps loo peategelaseks.
Nooki eesmärk ei ole lihtsalt panna lapse nimi raamatusse. Oluline on luua lugu, mida on hea lugeda ka siis, kui personaliseerimine hetkeks kõrvale jätta – ning mis muutub lapse jaoks veel erilisemaks just seetõttu, et tema ise on selle loo sees.
👉 Vaata Nooki personaalseid lasteraamatuid ja vali lugu, kus sinu laps saab olla peategelane.